Kasutusloa saamine on keeruline ja aeganõudev protsess, mis nõuab taotlejalt ehitusvaldkonna spetsiifilisi eriteadmisi ja mille vormistamine muutub iga aastaga üha keerulisemaks. Selleks, et kasutusloa saamise protsess kulgeks kiiresti ja viivituseta, on mõttekas teostada ehitus vastavalt kehtivatele seadustele ja kaasata töösse kvalifitseeritud spetsialiste.

Kasutusluba antakse välja sel juhul, kui ehitatud hoone vastab projektile, ehitusloale ja ehitis vastab kõigile normidele ja nõuetele.

1- Objekti «Kasutusloa» saamine tingimusel, et klient vastab kõigile kehtivate ehitusalaste õigusaktide nõuetele, põhineb ehitusdokumentatsiooni komplektil, mille tellija vormistab ehitustööde lõppedes, tehnoloogiliste ja insenertehniliste seadmete katsetamisel jne.

Komplekt sisaldab:

  • Ehitusluba.
  • Geodeetiline aruanne krundi ja hoonete sidumise kohta kohapeal.
  • Arhitektuuriprojekt.
  • Konstruktiivne projekt.
  • Töövõtja ehitusdokumentatsioon – varjatud tööde aktid, päevikud koos märge ehituse ajal valitsevatest kliimatingimustest, fotod kõigist ehitusetappidest, kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaadid ja passid. Kõik dokumendid peavad olema allkirjastatud töövõtja ja tehnilise järelevalve teostaja poolt.
  • Tehnoloogiliste seadmete passid, katseprotokollid, kasutusjuhendid.
  • Elektrienergia valdkonnas kvalifitseeritud spetsialisti ekspertarvamus.
  • Tuleohutuse valdkonnas kvalifitseeritud spetsialisti ekspertarvamus.

Omavalitsus võib nõuda ehitatud objekti kohta täiendavaid dokumente.

2- «Kasutusloa» saamine, kui tellija poolt ei ole järgitud kõigi kehtiva ehitusseaduse nõudeid objektide kohta, mis on ehitatud ilma õigusliku aluseta, ehk omavoli eest kaasnevad tagajärjed.

Omavolilise ehitamise objektiks võib olla mis tahes ehitis vastavalt selle funktsionaalsele otstarbele. Objekt võib olla omavoliline ehitis ka uusehitisena, ja rekonstrueerimisena. Seadusandlikus mõttes on omavoliline ehitis mis tahes ehitis või hoone, mis on püstitatud kõrvalekaldega üldisest kehtestatud korrast. Reeglina tähendab see enamikul juhtudel esmaste loadokumentatsioonide, uue ehitise ja ümberehituste lubade puudumist.

Jutt on loast, mille puudumine võib oluliselt takistada ehitise müüki, kuna pangad tänapäeval ei rahasta selliste hoonete ostmist, millel puudub nende kasutamiseks luba;

Kindlustusjuhtumi korral võib kindlustusselts keelduda omanikul, kellel puudub hoone kasutusluba, näiteks tulekahju korral hoonele tekitatud kahju hüvitamiseks.

Sama oluline asjaolu:

Kohalik omavalitsus võib hoone omanikule määrata trahvi kuni 2400 eurot, kui hoone omanik on füüsiline isik, ja kuni 32 000 eurot, kui hoone omanik on juriidiline isik.

Samal ajal ei tühista trahv vajadust hankida «Kasutusluba»  ja see võidakse tulevikus korduvalt määrata.